Mittetulundusühingu Spordiklubi LSF Pronoking Team põhikiri

1. Üldsätted.

1.1. Mittetulundusühingu nimi on Spordiklubi LSF Pronoking Team (edaspidi LSF).

1.2. LSF'i asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn.

1.3. LSF on iseseisev ühiskondlik mittetulundusühing, mis ühendab vabatahtlikkuse alusel inimesi, kes tunnistavad käesolevat põhikirja.

1.4. LSF'i eesmärgiks on:

  • orienteerumisspordi, kui inimsõbraliku ja loodussäästliku spordiala viljelemine ja propageerimine;
  • sportlike tegevuste propageerimine;
  • spordiürituste korraldamine;
  • spordi arengule kaasa aitamine;
  • liikmete vahelise üksmeele kasvatamine;
  • liikmetele sportliku meelelahutuse võimaldamine;
  • liikmete sportlike saavutuste parandamine.

1.5. LSF lähtub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, käesolevast põhikirjast, sõlmitud lepingutest ja oma liikmete huvidest ja soovidest.

1.6. LSF on juriidiline isik alates selle kandmisest mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.

2. LSF'i liikmed, nende õigused ja kohustused.

2.1 LSF'i liikmeks võivad olla kõik LSF'i eesmärkide ja tegevusega nõus olevad, vähemalt 16 aastased inimesed, kelle vastava avalduse on LSF'i juhatus heaks kiitnud ja kes on tasunud sisseastumismaksu.

2.2 Alla 16 aastased lapsed saavad olla LSF'i noorliikmed. Noorliikmel ei ole hääleõigust ja tema eest võib liikmeks astumise avalduse teha lapsevanem või hooldaja.

2.3 LSF'i liikmed maksavad sisseastumis- ja liikmemaksu üldkoosoleku poolt kindlaksmääratud suuruses. Noorliikmel ei ole sisseastumismaksu. Noorliikme liikmemaks peab olema väiksem kui liikmel, selle suuruse määrab üldkoosolek

2.4 LSF'i juhatusel on õigus liige või noorliige LSF'ist välja arvata.

2.5 LSF'i liikmel on õigus:

  • võtta osa LSF'i tegevusest ja kõikidest üritustest;
  • valida ja olla valitud LSF'i juhtimisorganitesse;
  • esitada LSF'i juhatusele ettepanekuid ja arupärimisi LSF'i tegevust puudutavates küsimustes;
  • võistelda LSF'i nimel;
  • olla valitud esindama LSF'i;
  • kasutada LSF'i varustust ja sümboolikat;
  • kirjaliku avalduse alusel LSF'ist välja astuda.


2.6 LSF'i liige on kohustatud:

  • järgima LSF'i põhikirja ning täitma LSF'i üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid;
  • tasuma liikmemaksu igaastaselt, üldkoosoleku poolt määratud tähtajaks;
  • võtma aktiivselt osa LSF'i tegevusest;
  • hoidma ja kasutama otstarbekalt LSF'i vara ning aitama kaasa selle korrastamisele ja hankimisele;
  • esindama võistlustel LSF'i. Erandid on lubatud LSF'i juhi nõusolekul.


3. LSF'i juhtimine ja struktuur

3.1. LSF'i kõrgeimaks juhtorganiks on liikmete üldkoosolek, mis kutsutakse kokku vähemalt kord aastas.

3.2. LSF'i üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui selles osaleb või on esindatud üle 1/3 LSF'i liikmetest.

3.3. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle 1/2 koosolekul osalenud LSF'i liikmetest või nende esindajatest ja seadusega ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

3.4. LSF'i üldkoosolek:
valib LSF'i juhatuse;

  • otsustab vastavalt seadusele kõik LSF'i põhiküsimused ;
  • kinnitab LSF'i sümboolika;
  • kuulab ära ja kinnitab juhatuse tegevusaruande ja raamatupidamise aruande;
  • määrab sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse;
  • kinnitab eelarve ja tegevusplaani.


3.5. LSF'i juhib ja esindab kõigis õigustoimingutes juhatus, mis koosneb kolmest kuni seitsmest liikmest. Juhatus valib enese seast Juhi, kes juhib juhatuse tööd.

3.6. LSF'i juhatus:

  • valitakse LSF'i üldkoosolekul. LSF'i juhatuse volitused kehtivad kuni uue juhatuse valimiseni;
  • peab kõigile liikmeile avatud koosolekuid vastavalt vajadusele;
  • juhib LSF'i tegevust üldkoosolekute vahelisel ajal;
  • sõlmib lepinguid LSF'i nimel;
  • otsustab liikmeks vastuvõtu, liikmest lahkumise;
  • koostab tööplaani ja tagab selle täitmise;
  • organiseerib ja juhib LSF'i tegevust;
  • võtab tööle ja vabastab LSF'i töötajad ning määrab nende töötasud;
  • käsutab LSF'i vara;
  • premeerib ja autasustab;
  • määrab ja otsustab LSF'i majandustegevusega seotud muid küsimusi.


3.7. Juhatuse otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab 50% juhatuse liikmetest. Kui poolt ja vastuhääled jagunevad võrdselt on otsustavaks Juhi hääl.

4. LSF'i vara, majandustegevus ja vastutus.

4.1. LSF'i varaks loetakse LSF'i tegevuse arendamiseks annetatud või ostetud LSF'i tööks vajalikud vahendid.

4.2. LSF'i rahalised vahendid moodustuvad

  • liikme- ja sisseastumismaksudest;
  • üritustest osavõtjatelt laekuvatest osamaksudest;
  • tasuliste teenuste eest laekunud summadest;
  • sihtotstarbelistest eraldistest;
  • organisatsioonide ja üksikisikute toetustest;
  • finantstulust;
  • muudest laekumisest, mis on vajalikud LSF'i põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.


4.3. LSF'i omandis võib olla igasugune vara, mis on vajalik põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja mille omandamine ei ole vastuolus seadustega.

4.4. LSF'i liikmel ei ole õigust LSF'i varale ja LSF'il ei ole õigust LSF'i liikme varale.

4.5. LSF vastutab oma varaliste kohustuste eest talle kuuluva varaga.

4.6. LSF'i rahaliste vahendite kasutamist korraldab LSF'i juhatus, vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale seadusandlusele.

5. LSF'i likvideerimine.

5.1. LSF on asutatud määramata tähtajaga.

5.2. LSF likvideeritakse:

  • kui LSF'i üldkoosolek tunnistab tegevuse lõpetamise vajalikuks;
  • seadusandlusega ettenähtud juhtudel.


5.3. LSF'i likvideerimisega seotud küsimused lahendatakse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale seadusandlusele.

5.4. Peale kreeditoride nõudmiste rahuldamist antakse allesjäänud vara üle samalaadsete eesmärkidega mittetulundusühingule või sihtasutusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, riigile või kohalikule omavalitsusüksusele

Kinnitatud LSF'i asutamiskoosolekul 14.01.2003.

Asutajaliikmed: Mait Tõnisson, Veste Valk, Lauri Olli, Merle Rääsk, Ainar Sepp, Kristjan Kivipalu.

 

MITTETULUNDUSÜHINGU SPORDIKLUBI LSF PRONOKING TEAM ASUTAMISLEPING

Tallinnas, neljateistkümnendal jaanuaril kahe tuhande kolmanda aastal (14.01.2003.a.)

Asutajaliige Mait Tõnisson
asutajaliige Veste Valk
asutajaliige Lauri Olli
asutajaliige Kristjan Kivipalu
asutajaliige Merle Rääsk
asutajaliige Ainar Sepp

edaspidi “asutajad”, on otsustanud sõlmida alljärgneva lepingu:

1.Käesoleva lepinguga asutavad asutajad mittetulundusühingu alljärgnevatel tingimustel:
1.1. Mittetulundusühingu nimi on SPORDIKLUBI LSF PRONOKING TEAM;
1.2. Mittetulundusühingu asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn ja aadress on 12915 Tallinn Vilde tee 104-42;
1.3.Mittetulundusühingu eesmärgiks on :

  • orienteerumisspordi, kui inimsõbraliku ja loodussäästliku spordiala viljelemine ja propageerimine;
  • sportlike tegevuste propageerimine;
  • spordiürituste korraldamine;
  • spordi arengule kaasa aitamine;
  • liikmete vahelise üksmeele kasvatamine;
  • liikmetele sportliku meelelahutuse võimaldamine;
  • liikmete sportlike saavutuste parandamine.


2. Asutajad kinnitavad asutamislepingu sõlmimisega mittetulundusühingu põhikirja.
3. Asutajail ei ole mittetulundusühingu suhtes liikmeist erinevaid kohustusi.
4. Asutajad määravad juhatuse liikmeteks:

  • Mait Tõnisson;
  • Ainar Sepp;
  • Lauri Olli;
  • Veste Valk.


5. Asutamisleping on sõlmitud (14.01.2003.a.) Tallinnas.

Leping on sõlmitud seitsmes (7) eksemplaris, milledest üks esitatakse registrile, ülejäänud jäävad asutajatele.

 

esimees Lauri Olli This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it. +372 501 9464
sekretär Veste Kivipalu This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it. +372 512 5127
  Arthur Raichmann This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.  
  Peep Otstavel This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it. +372 520 2925
  Rünno Sulg This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it. +372 507 9552

 

Nimi EOL SI
Adeele Aart 19504  
Adele Brit Kivipalu 13600  
Aileen Aart 21145  
Ainar Sepp 4770 305097
Aivar Meindok 312 338116
Allar Kivil 4978 980568
Arthur Raichmann 2371 305536
Astrid Heleen Tõnisson 15606  
Emma Vanem 19898  
Enn Kukk 1762 505571
Erki Kriks 1821 8217313
Erki Ubina 11817 7502154
Gerda Kivil 16213  
Grete Kuub 13012  
Heinar Kukk 5975  
Helen Aart 3388 1561064
Heleri Kivil 2670 889107
Ilona Poljakova 9211 418199
Inger Aart 23810  
Jasmiin Kraas 14468 1391175
Kadri Isakar 15833 418162
Kadri Limberg 3585 305529
Kadri Teller-Sepp 4852  
Kaido Zimmer 5158 335848
Karl Tõnisson 5926  
Kaupo Järve 15431 899068
Kaupo Voormansik 5752 255848
Kristjan Kivipalu 4297 305096
Kristjan Maade 6311 895350
Lauri Olli 4230 500440
Liina Sumberg 5829 305047
Mait Tõnisson 782 255484
Mait Vanem 6320  
Margus Andresson 7500 211470
Margus Venelaine 1041 255812
Mariel Kriks 19015  
Markus Tõnisson 15605  
Mart Pais 5367 656566
Martin Kaup 9030 1392656
Merle Rohtla 3385 656569
Merle Rääsk 5215 305095
Miina Muro 5465 218339
Miina Vanem 9222  
Olari Reitel 17255  
Olev Sepp 5381 255726
Oskar Kuub 30292  
Peep Otstavel 4760 500433
Ralf Kivil 11240 7000363
Rasmus Olli 13599  
Reigo Lehtla 5373 929406
Riin Otstavel 16155  
Riko Reitel 17256  
Robin Olli 9585  
Romet Kriks 13312 2103364
Rünno Sulg 1836 1303002
Siiri Suursoo 11918 2100021
Stefan Kivil 19313  
Tarmo Kuub 4731 770066
Tarvi Olli 4768 305118
Thelma Kuub 18677  
Triin Vanem 2655 255888
Uko Erk Otstavel 22200  
Veste Kivipalu 1038 227584
Vibeke Pärl Tõnisson 19935  

 

Mait meenutab:

Noorte Noormeeste Laulu- ja Mänguselts Left Said Fred.

 

Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sügisest 1992, mil TTÜ ühiselamuis oli kokku saanud mõnus poistekamp, kes peagi end LSF'iks nimetama hakkas. Ehk ametlikult noorte noormeeste laulu- ja mänguselts Left Said Fred. Nimi laenati tol ajal populaarselt vokaal-instrumentaalansamblilt "Right Said Fred". Nime tekkimisel oli oma osa kindlasti ka tolleaegsel aktiivsel liikmel Fred'il. Asutajaliikmeiks julgengi pidada: Ainarit, Margust, Andrest, Kaidot, Fredi, Peepu ja ennast.

 

Edu TTÜ esinduse valmistel

Esimene suurem edu tabas meid 1992 aasta sügisestel TTÜ edustuste valimisel, kus me hüüdlausetega "Teine hääl meile!" ning "Me ei luba mitte midagi aga hiljem täidame kõik oma lubadused!!" nimekirjade arvestuses 93 häälega koguni kolmanda koha pälvisime. Esimene hüüdlause oli tingitud valimiste omapärasest süsteemist - kuna valimisaktiivsus oli väga madal, tõsteti valimiste atraktiivsust sellega, et iga nimekirja poolt sai anda 2 häält! No ja nii me siis kõigile ütlesimegi: "Anna esimene hääl oma lemmikule aga teine hääl nimekirjale 6!" Suhteliselt suured teened ses säravas valimisvõidus olid kindlasti ka Kristjanil, kes majandusmajas kenasid piigasid hullutas ja neid varrukatpidi valimiskastide juurde juhatas. Edustusse said Mait, Ainar ja Kaido. Hi-hi-hi!! Parlamentääride kontosse kogunes siiski vaid 2..3 istungit, kuhu end kohale veeti…

LSF'i tegevuse motoks sai: "Äkššõn!!!", mis lahti seletatult pidi igasugust pullitegemist vabandama. Ajuti kippus seesama "Äkššõn!!!" küll õppetööd segama… TTÜ ajal ette võetust võiks eraldi raamatu kirjutada, loodetavasti jõuavad katked sest ka siia kodulehele. Meenutuseks: Marta ja tema matused, Voodiga burgeri järel käimine, krogiviskevõistlused, kevadpäevad, …uhh hull aeg oli.

 

Ühikaelu

LSF'il tekkis mu teada ainulaadne hobi maailmas - kuulata teatrietendusi korduvalt kassetmagnetofoni lindilt. Lindistused olid pähe kulunud, aga ikka oli naljakas. Menuetenduseks oli näiteks Vanalinnastuudio "Unerohi" ja kultusetenduseks tõusnud, tolleaegse Noorsooteatri "Skangpoomijad" Lindile vist ei õnnestunud salvestada teist kultusetendust, Viljandi Ugala "Armastust kolme apelsini vastu", mida aga seeest kõik kaks korda vaatamas käisid. Viimasest kahest etendusest on pärit hulk õige LSF'lase slängi, mida muud ei mõista.

Ühe üleskerkinud murena mäletan n.ö. naisküsimust. Nimelt olid noored mehed sesse ikka jõudnud, kus vastassugupoolega püsivamad suhted tekkisid. LSF ilma naisteta läbi ei saanud aga naisi LSF'lasteks kuulutada ka ei tahtnud. Mäletan, et käidi välja mõte anda naistele toetajaliikme staatus
Tasapisi kasvas rahvas ehedast ühikaulalelust välja, kellele tekkis töökoht, kes võttis pähe see koollõpuks siiski lõpetada jne. LSF'i tegevus ei soikund, seda mitte, muutus ehk pisut hallitsetavamaks. Esimeseks koolilõpetajaks õnnestus peale rasket seitsmeaastast koolitteed, saada mul. Siiani on mu eeskuju järginud Ainar, Peep ja Olev. Teistel see raske ülesanne veel täitmata

 

LSF Pronoking Team

Pronoking Team on ajalooliselt esimesena ära märgitud 1999 aasta Jüriööjooksu protokollis, seda võibki vist tekkimiseks lugeda. Miks just prnoking Team, see mulle ei meenu aga pronokkimine tuli teatrilavastusest "Skangpoomijad", kus see totakalt tantsimist tähendas. Sel samal mälestusväärsel Jüriööl sokutas Ainar me kampa ka Lauri-Tarvi-Merle koos suguseltsiga, kes käesolevaks ajaks vägagi lugupeetud on.

LSF'i ja orienteerumise seos sai alguse tiba varem, vana pea ei võtagi enam kinni oli see nüüd 1997 või 1996, kui vana armastuse orienteerumisspordi vast üles soojendasin ja Ainari kampa võtsin ning Tallinna Orienteerumisneljapäevale läksime. Asi tundus jälle vahva. Varsti nakatus meist ka Peep ning Andreski taasleidis eneses metsaskäimise pisiku.
Ilmselt sama aasta sügise1, nähh oli see nüüd 1997 või 1996, sai Oruveski kaardil maha peetud ka esimene LSF O valikorienteerumises. Käismie metsas ja sai sauna. Muhedamaks looks oli Olev ja Kalevi koostöö, kus Kalev reljeefijooni kaljukindlalt sihtideks pidas, Olev talle vastu vaielda ei osanud aga mõne punkti leidsid ikka üles. Võitis tookord Andres Ainari ees.
Selline päevakuil käimine päädis siis 1999 aasta jüriööga, kustmaalt juba ametlikku kronoloogiat saab kirjutama hakata.

 

 

Artikkel Avaldatud Orienteerujas nr 70 (1/2003):

Lost Somewhere in Forest

 

Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb tagasi minna kaugesse ülikooliaega, kui kere enam sporditegemist kuidagi välja kannatada ei tahtnud ja noore mehe tegutsemislust mujale tuli suunata. Paraku mitte õppimisse. Umbes nimoodi sattusingi grupeeringusse, kes ennast tolle aja menuansambli Right Said Fred järele Noorte Noormeeste Laulu- ja Mänguselts Left Said Fred'iks kutsuma hakkas. Suupärasemalt siis LSF – seda täheühendit on paljud üritanud lahti mõtestada, tõde pole keegi tabanud, üks teravmeelsemaid tõlgendusi on pealkirjas toodu.

 

Pronoking Team

Mu õhutusel hakkasid mõned LSF'lased neljapäeviti metsajooksuga tegelema. 1996 aasta sügisel sai Oruveskil maha peetud esimene hooajalõpuüritus: LSF O, kus osa mehi veel kõrgusjooni sihtideks pidas... Pronoking Team'i sünniks tuleb lugeda 1999 a kevadet, kui realiseerus hull mõte Jüriööle oma võistkond välja panna. Kuna me sportlik tase polnud just teab mis, tuli satsile atraktiivne nimetus leida. LSF Pronoking Team tundus paslik olevat. Pronokkimine tähendab teadupärast totakalt tantsimist. (Ken Campell, “Skangpoomijad”). LSF on omist algusaegadest peale olnud rangelt vabatahtlik punt ja pole iial kedagi metsa sundinud. Paljud LSF'lased on siiani seda meelt, et see orienteerumine ühe õige ilmakodaniku normaalne hobi pole. Seetõttu tuligi eristada kuidagi neid, kes on pisut metsa poole, nendest kes pole seda mitte. Pronoking Team sai kogu me o-alase tegevuse kaubamärgiks.

 

Osalemised

LSF'lased ei ole seni omale kõrgeid sportlikke või maailmaparandajalikke eesmärke seadnud. Oluliseks on peetud, et endal oleks lõbus ja hea. Viimasel ajal on seda lõbusat ja head ka teistele orienteerujatele üritatud pakkuda.

 

Võib julgelt öelda, et TON ehk Tallinna Neljapäevakud on meile kõige tähtsam üritus. Sealt on enamik me hulgast omi o-jookse alustanud. See on just see õige koht, kust alustada. Algajale o-jale kindlamini edu toov o-tehnika: kaasvõistlejate küsitlemine on TON'il väga hästi rakendatav. Oskajamad saavad kasutada nimetatud tehnika edasiarendust: kaasvõistlejate jälgimist, mis on küll mõnevõrra riskantsem aga tõelisele o-le lähemal. Koos päevakuile sõidud, teineteisele küüdi pakkumine või organiseerimine, hilisem tulemuste võrdlus on LSF'i kujunemisel mõnusaks o-sõprade pundiks olnud olulise tähtsusega. See sobib meile.

 

Nagu kõigile teistele Eestimaa o-jatele on ka meile olnud Jüriöö see sarv, mis kevadhooaja algust kuulutab. Seda enam, et me ajalugu just selle võistlusega algas. Aastast 1999 oleme igal kevadel olnud nii stardi- kui finishiprotokollis. 2000 aasta Jüriööks valminud ühtne jooksurõivas on me identideedi lahutamatu osa. Enamasti on meil kaasaelajaid vähemalt sama palju, kui metsaskäijaid. Tulemused on läinud pidevalt ülesmäge. Osalt me endi arengust, osalt Jüriöö populaarsuse vähenemisest.

 

4EST on samuti kujunenud me suvepuhkuse osaks. Katsume organiseerida ühist majutust ja oluline on me jaoks ka võistlusvälisele ajale ühistegevust leida. Viimasel suvel näiteks käisime Parvepoiste vabaõhulavastusel. Meelde on jäänud 4EST Kirikumäel, kui meid me puna-valge võistlusvormi tõttu Läti koondiseks ristiti. Samalt võistluselt pärineb ka seik, kus üks me kangeid poegi veavles pärast kahte pealt kahetunnist “tööpäeva” tõsises motivatsioonikriisis, et kolmandal päeval metsa minna. Viimaks langes legendaarne otsus: “Ah, mis see kuus kilomeetrit ikka mehele teeb!” Vähema, kui kahe tunniga ei pääsenud mees metsast välja ka seekord...

 

Rogain - see võistlusvorm on just kui mesuguste jaoks loodud. Saab mõnusa pundiga terve päeva metsas olla, läbides täpselt nii palju KP'sid kui tahtmist ja jaksu on. Et mõnusast o-päevast halastamatut võiduajamist ei kujuneks, oleme osalenud segavõistkondadega. Daamidel lasub tänuväärne noormeeste ohjeldamise roll. See-eest on tugevam(?) sugupool preilidele kangesti tänulik. Sellesügisesel TAOK Rogainil näiteks, kandis üks me võistkondadest kontrollaega mahtumiseks viimastel kilomeetritel aeg-ajalt kaaslannasid seljas. Määrustega see keelatud pole?

 

Hooajast-hooaega on suurenenud me osavõtt ka teistest o-üritustest: Tallinna teatemeistrivõistlustel oleme viimasel kolmel aastal olnud esindatud 2..3 võistkonnaga, Suvejooks, talvitigi oleme metsa jõudnud ja näpuotsaga ka teisi võistlusi.

 

Et pisut rutem o-asjandusest aru saada, oleme isekeskis iga suvi ka mõne o-treeningu teinud. Sellisest asjast, kus pisut rohkem oskajad üritavad vähem asjatundjatele võistluspingevabas õhkkonnas o-saladusi seletada, tõuseb vast rohkem tulu, kui paarist-kolmest omapäi eksitud päevakust.

 

Korraldamised

Esimene korraldus oli iseendile – LSF O. Tegemist on me hooajalõpuüritusega, kus kavas tunniajane valikorienteerumine. Sest sügisesest üritusest on mõnedki saanud julgust kevadehakul juba “päris” võistlustele, st päevakuile ilmuda. LSF O'l võetakse hooaeg kokku ja seatakse sihid edasiseks. Siiani oleme läbi o-nud Võsu, Palmse-Oruveski, Vardi ja Peraküla o-maastikud.

 

LSF O'dest indu saanuna söandasime enese tegevuse rahastamiseks korraldada firma metsapäeva, mis koosnes matkajuhi ja LSF'lastest o-õpetajatega kaardiga eksursioonist ja hilisemast valikorienteerumisest samal maastikul. Üritusega jäädi rahule ja nüüdseks on meil juba kevaditi väike kohustus sarnast asja korraldada.

 

Esimene proovikivi tõsises korraldamises oli me jaoks 2001 aasta Mustla-Nõmme Neljapäevak. Tulime ilusti toime, kui välja arvata suutmatus tuulises ilmas riietumistelke püstitada. Seetõttu lisasimegi korraldustiimi uue ametmehe: riietumisjuhi, kelle ülesandeks oli mehed paremale ja naised vasakule suunata. Lõpetajaile joogi pakkumisega tekitasime traditsiooni millest üritame kinni pidada. Vihma õnneks sel aastal ei tulnud, vihm tuli järgmise aasta Paldiski päevaku korraldamisel. Koos vihmaga saabus neljapäevahommikul võistluskeskusse ka NATO, mis oma neegerautomaaturi suu läbi teatas kategooriliselt, et siin ümbruses te küll täna midagi ei korralda. Kooskõlastused looduskaitse ja linnavalitsusega jätsid nimetet suuvoodri jahedaks. Õnneks leidus NATO'l ka maakeelseid partnereid, kelle abiga pääsesime eestlasest ülemjuhataja jutule, kes me muret väga mõistis. Lõpuks päädis rahvusvaheline arusaamatus sellega, et NATO piiras end värskel, eelviimase ja viimase KP vahelisel, keelualal okastraadiga ning oht Põhja-Atlandi julgeolekule oli likvideeritud ainsagi lasuta.

 

2002 aasta talvel üritasime teha suusao'd. Plaanid olid ambitsioonikad ja arvan siiani, et õiged ja head. Takistuseks said oodatult ilm, pisut vähem oodatult me korralduskogemuste vähesus ja ammuootamatult EOL, kes EMV täpselt samale nädalavahele nihutas. Seda suusao'd tehes turgatas esimest korda mõte, et küll on halb, kui sind olemas pole, st ametlikult ja hakkas idanema idee enese tegevuse legaliseerimisest. Võistluspäeval sadas paduvihma, rajameister oli metsast tähiseid riputamast tulles suht kange. Võistlejad siiski eriti ei nurisenud ja see andis tehtust rahulolu

 

Samaks võistluseks täpsustasime-valmistasime suusao kaardi, millest suvel päevaku jaoks trükikojast ka “tavaline” versioon tuli. Esimene vasikas pidi aiataha minema ja no jahh – see kaart oleks parem võinud olla küll. Kurioosumina on kaardil koht, kus kõrgusjoon nõlvasuunda vahetab... Aga kogemusena oli see töö väga vajalik ja usun, et see ei jää me viimasks katsetuseks kaardistamistöödel.

  

Mured

Et mis meile ei sobi eesti orienteerumises? Me olema valdavas enamikus võhikorienteerujad, kel napib nii oskusi, viitsimist igal puhkepäeval võistelda, kui ka füüsilistst ettevalmistust. Me oleme , just see rahvas, kelle hulgast peaks otsima orienteerumise laiemat kandepinda. Ülal on juba pisut vihjatud, et me jaoks pole võistlusi!!! Päevakul C-klassis pusivale rõõmsameelsele o-ja hakatisele pole nädalavahetusevõistlustel sobivat võistlusklassi. Kahetunnised seiklused B-rajal võivad nimetatu metsast sootuks eemale peletada. Lahendus pole ka Jõulumäe 4EST'i nöörita B-klassi rada. On vaja C-klassi. Selle aasta 4EST'i on see olemas ja meil on selle üle hea meel. Vaba rada pole samuti lahendus, sest olgu ma nii lõbujõustiklane kui tahes, kui ma end juba Lõuna-Eesti olen vedanud, siis tahan ma oma raha eest saada täisteenust: stardipiiksu, võistlusärevust, ämbrist kaarti võtta, rinnanumbrit, kohta lõpuprotokollis jne.

 

Jüriööl osalevaid võistkondi jääb aasta-aastalt vähemaks. Miks? Mis teha? Korraldustase nagu langenud pole. Või on? On küll uhke, et etapivõitjatega on võistluspaigas intervjuud ja rajalt tuleb infot selle kohta palju liidril edumaad on. Aga võib-olla on liiga vähe tähelepanu tagumise otsa satside tarvis? Ei, mitte, et nad raadio või telepilti peaks mahtuma aga nende pingutusi peaks samuti austama. Kuigi Vasaloppett'i teleülekandesse mahuvad intervjuud suvaliste suuskuritega ja viimase Tartu Maratoni Kääriku toitlustuspunktis hüüti valikuliselt nimepidi hurraa mööduvaile suusajüngreile. Vahva oli kuulda enda pingutust väärtustavat hurraaad. Olen kõik LSF'i eest joostud Jüriööd alustanud viimast vahetust ühisstardist. Arusaadav – ei saa ju lasta kohtunikeil hommikuni passida. Kuigi Rakvere Kõrgemäe Jüriööl tulin metsast varavalges viieteistkümnendana. Sel aastal Jänedal kontrollaja sees lõpetades oli finishiliin kokku keritud ja lõppaja saamiseks tuli SI-jaamaga jalutavat kohtunikku püüda. Siis ma olin tige küll!!!

 

Orienteerujad on omaette kokkuhoidev tsunft aga väga raske on (m/t)eie mängumaale tulla. Võib-olla peaks see seltskond end kuidagi väljapoole avama.

 

Meis tekitab pisut arusaamatust ka EOL'i litsents. On arusaadav, et EOL peab millestki elama. Samas, miks pean ma sellepärast, et 4EST'il 200 krooni vähem stardimaksu maksta 100-kroonise litsentsi ostma? Koht edetabelis pole vist veenev argument.

 

Edasised plaanid

Oleme vahelduva eduga heietanud mõtet luua ametlik klubi ja ehk koguni EOL'i astuda. Seni pole seks piisavat vajadust näinud. Selleks, et lihtsalt päevakuil ja aeg-ajalt mõnel muul võistlusel osaleda pole tarvis olla ju EOL'i liige. Aga me tahtmised on kasvanud ja mu arust on EOL muutunud ka atraktiivsemaks. Tõepoolest, kui tahame võistlusi korraldada, kaarte valmistada ja muidu Eesti o-elus aktiivselt kaasa lüüa on parem olla EOL'i liige. Ühelt poolt on siin EOL'i shovinistlik kriteerium registreerida võistluskalendrisse vaid EOL'i liikmesklubide poolt korraldatud võistlused. Teisalt aga pakub liikmeile vajalikke teadmisi: koolitust ja mitmesuguseid abimaterjale. Mu arust on EOL täna oma liikmesklubile arvestatav partner.

 

Miks siis ikkagi tilluke, iseseisev klubi? On's see ürgeestlaslik oma vao ajamise vajadus või midagi muud? O-elus saab ju ehk koguni viljakamalt kaasa lüüa mõne suurema klubi ridades. Meie jaoks on me seltskond oluline. Kuidagi ei tahaks seda killustada või lahjendada. Tegelikult meil ju klubielu toimib! Ja kaasaegses ühiskonnas kaasa rääkimiseks on formaalsus ilmselt vajalik.

 

Loodame, et me teeme veel tegusid, millest ka Orienteeruja lugejaile tulu tõuseb. Arvatavasti saab noore klubi tuleristseiks projekt koodnimega Lääne-Harjumaa Noortekeskuste Matsh Orienteerumises.